kasvuhoone live

tegelased kuu aega hiljem

tasuta!

täna kell 17 konsumi ees. võtsin kimbukese.

rannas

euroviisupäev

isegi vana rahvas teab, et euroviisupäeval ei minda vara magama.
"portugal om praegu. kõik kiä praegudseni ommava esinenu, ommava väega illosa poisi olnu," võtab vanaema oma hetkemuljeid kokku.
mina olen veel kuulnud, et kui euroviisupäeval telekat vaadata, paneb see ninakarvad kasvama.

õnn

kes üles leiab, võib oma arvuti ära süüa ja siis on õnn.

vennad puulõhkujad

ühel päeval oli vanaema kutsunud kaks omavahel väga sarnast venda puid lõhkuma. nad olid sama sarnased kui nende rattadki. vanemale vennale oli see üle hulga aja esimene tööots, sest oli hiljuti käevigastusega haiglas. ta rullib käise üles ja näitab mulle oma armilist õlga. 

"mitte kellegagi haiglas rääkida polnud," ütleb ta. 

"palatis oli kuus meest ja kõik istusid oma ekraanide taga."

siiamaani harjun selle mõttega.

niitmispiir

küllalt

emadepäev 2

vanaema tuli mittekodusse külla. mittekoduks nimetan ma tuuli ja minu valdusesse antud maja räpinas. kasutame seda ajutiselt suvel. siin on ruumi elada, ateljeed pidada ja sõpru vastu võtta.

küpsetasin emadepäevaks rabarberikoogi

staarvanaema

mitme põlve ema

lapselaps pühendas aasta vanaemale

nils niitra, "postimees" 12.05.2012

alati midagi

talvel on veepanges jää, suvel sipelgad.

suvi otsa jõime sipelgavett. alguses oli see harjumatu, aga tasapisi hakkas meeldima.
kui vanaema hommikuti oma juukseid kammis, märkasin, et tema juustest pudeneb seedermänniokkaid. need olid samade seedermändide okkad, mis kasvavad meie köögiakna all.
"me pole ammu sauna kütnud," täheldasin ja läksin vett kandma. ma kandsin siplegavett ning me viskasime sipelgaleili. alguses tundus kibe, aga tasapisi hakkas meeldima.
millalgi märkasin, et mu enda voodilinadki on pikitud männiokastega, leidus ka suuremaid puulaaste. alguses need torkisid, aga tasapisi hakkas meeldima. 
ühel päeval oli vanaema munenud terve vooditäie valgeid riisiterakujulisi mune. alguses tundus see rõve, aga hiljem tegi see meile veel palju nalja.

valik on sinu

eile hommikul põikasin sisse kevadlaadale, sest märkasin, et müügitelkides ripuvad kitlid. mu vanaemal on alatasa heast kitlist puudus. oma ealiste ja anatoomiliste iseärasuste tõttu kannab ta vaid paari-kolme komplekti riideid. need on selga pandud kihiti ja seega ta meenutab tavaliselt natuke määrdunud kapsast. kuna vanaema soovid on spetsiifilised, otsustasin kauba üles pildistada, et ta arvutiekraanilt meelepärased asjad välja valida saaks. müüja oli kuri: "mis on pildistamise eesmärk, ma tahaks teada?"
minu kidur fantaasia ei küündi näiteks ühegi võimaluseni kuidas sellist pilti kellegi kahjuks kasutada saaks. seletasin talle, et mu vanaema ei saa kodust välja liikuda ning ma tahan talle meelepärase kitli osta. selle peale ta leebus ja pakkus ka mittesoonivaid sokke.

kummalised ajad, majad

paistab, et iga ettevõtlikuma näoga noor inimene leiab omale maal praegu tasuta maja. mul on sõbrad, kes otsivad omale maale suurt ühiskodu ning põhimõtteliselt tahaks iga vald neid mõnda oma tühjaks jäänud koolimajja elama lasta.
ka minu ja tuuli käsutusse anti räpinas üks maja. siin me toimetame sügiseni, sest selle lahmaka kütmine külmaperioodil oleks liig. maja pole sugugi heas korras, kuid täna saime lõpuks vee sisse, kolisime ja koristasime. jäin ka ööseks ning lähen hommikul vanaema juurde.
aitäh, preester peeter, kes sa kolida aitasid!

raske kevad

raske kevad on käes, sest kevade kohalolu kõik tähtsündmused on selleks aastaks ammu toimunud:
esimene liblikas
esimene lühkadega poiss
esimesed tennised
esimene äike

muuhulgas puhkasin nädal otsa linnas ja sain elu esimesed õmblused.