Wednesday, May 9, 2012

alati midagi


talvel on veepanges jää, suvel sipelgad.

suvi otsa jõime sipelgavett. alguses oli see harjumatu, aga tasapisi hakkas meeldima.
kui vanaema hommikuti oma juukseid kammis, märkasin, et tema juustest pudeneb seedermänniokkaid. need olid samade seedermändide okkad, mis kasvavad meie köögiakna all.
"me pole ammu sauna kütnud," täheldasin ja läksin vett kandma. ma kandsin siplegavett ning me viskasime sipelgaleili. alguses tundus kibe, aga tasapisi hakkas meeldima.
millalgi märkasin, et mu enda voodilinadki on pikitud männiokastega, leidus ka suuremaid puulaaste. alguses need torkisid, aga tasapisi hakkas meeldima. 
ühel päeval oli vanaema munenud terve vooditäie valgeid riisiterakujulisi mune. alguses tundus see rõve, aga hiljem tegi see meile veel palju nalja.

No comments:

Post a Comment