vanaema stereotüüpne kujund on alati ühetaoliselt soe ja tore pannkoogimasin. minult küsiti, kas minu vanaemal on ka oma iseloom. vanaema kuulis küsimist ja ruttas seletama, et niimoodi ei saa küsida.
"no kuis sa ütlet mis iseloom on? ütspäiv om üttemuudu, tõnõpäiv teistmuudu."
oo, see magus tunne! ja võidukas naeratus vajus üle mu näo, kõrvade, kulmude: "vanaema, see ongi iseloom."
ainult et "ükspäev" ja "teinepäev" on juba liiga pikad ajaühikud, nagu nähe juuresolevalt viielt viie minuti sees järjestikku tehtud pildilt. ja ta vaatab ennem muru kasvamist kui hakkab pliidi taga süüa tegema.
5-minuti-iseloom. väga muhe.
ReplyDeletetervitused!