Sunday, March 18, 2012

kui peres on fotograaf


mp3(3:54) põrumine lapselapsega

milleks on lapsed ja lapselapsed? selleks, et meil vanaduspõlves mingi tugi oleks. arvatakse, et kõige hullem on see, kui su lapsest saab muusik. see on ju lihtsalt ilus nimi joodikule, päevavargale ja ringitõmbajale. vaevalt selliselt hiljem mingit asist abi on loota. tõenäoliselt kaob see egotsentriline loovnatuur silmapiirilt nii pea kui on tõenäosust, et sa ei taha talle mitte süüa anda, ega isegi mitte tema häid omadusi loetleda, vaid sul läheb mõne töö juures tema abikäsi tarvis.
tegelikult pole muusikust järeltulija veel kõige hullem. märksa rohkem võib vanainimesele kaasa tunda, kui lapsest saab fotograaf või dokumentalist. tõenäoliselt on ka sedasorti järeltulija joodik ja päevavaras, boheem nagunii, ehk keegi, kellele ei saa kunagi kindel olla, aga veelgi alatumaks muusikust muudab fotograafi see, et saa ei saa temast iialgi lahti. tänu vajadusele peituda fotoaparaadi taha ning vaadata kõike eemalt, ei suuda see tüüp luua normaalseid vahetuid inimsuhteid ning ta jääbki koju elama. aga mitte selleks, et majapidamine enda õlule võtta. ei, ta küll ei kao töö ajal silmapiirilt, aga kui tal peaks olema kalduvus dokumentalistikale, siis ta passibki seal kõrval ja pildistab, kuid tööle kätt külge ei pane. dokumentalist ei saa ju sekkuda. ta sekkub vaid nii palju, et ta hüüab aeg-ajalt idioodi kombel: "kuku!", et sa tööle keskendumise katkestaksid ning tema poole vaataksid. võimalik, et ta tunneb end ise seeläbi sama tähtsat tööd tegevat ja suundub oma idee kinnituseks taamale märtsikellukest või lombi virvendust pildistama, sest hea valgus tuleb alati kohe ära kasutada. sina võid maasse kuivenduskraave raiuda ning vaadata ise, kuidas hoovi mutta uppumisest päästa.
lõppkokkuvõttes sain eile jääd raiuvast vanaemast ja külla tulnud võõrast kassist üle 100 pildi.
"jalaq ommava väsinu," kõneles vanaema vahepeal, endal hing rinnus kinni. püüdsin selle kähku pildile.
"ku ma nüüd siia maaha sata, siis siia ma vist jää," rääkis ta veel.
"kuku!" hüüdsin mina kassile ja vajutasin päästikule.
kaks kadreeringut isegi õnnestusid.

1 comment:

  1. See teema resoneerub minuga väga tugevasti!
    Olen püüdnud integreerida kaamerat kõikide tegevustega. Minu pererahvas on juba harjunud ja küsivad vahel, et kas ma ei panegi statiivi ülesse kui plaanin õues midagi tegema hakata ;)

    ReplyDelete