tõrked

...veesüsteemis.
kuna on läinud veebruarlikult külmaks, tekib veepangedesse isegi pidevalt köetava köögi ukse taga imeilusat jääsodi. minu vanaema kodus tuuakse vesi käsitsi kaevust. sellest ajast saati kui vanaisa suri ja vanaema ise ei jaksa, pannakse esikusse alati kolm pangetäit vett varuks. siiani käis seda tegemas minu ema. praegu teen seda mina.

...vanaema jalas.
millegipärast tema üks jalg eilsest alates enam väga ei kanna. ta helistas mulle täna kell 8 hommikul ja palus kiiresti alla tulla, sest ta ei saa voodist välja, aga kõht hakkab lahti minema. väga tõhus äratus. vutt-vutt-vutt. sellegipoolest oli see kõik väga ebaharilik ning fakt, et ta polnud kogu öö maganud, pani mind arstinõuandlasse helistama, kust soovitati kiirabi kutsuda.
"miks sa kiirabisse helistasid?!!" sai vanaema väga tigedaks kui mõistis, mis ma olin just korraldanud. selgitasin, et kiirabi peab kontrollima insulti. selle peale hakkas vanaema südanlõhestavalt nutma ning lasi seda tehes isegi peal lauale langeda. kui ta selle jälle tõstis, tahtis ta teada mis see insult on.
juba viie minuti pärast tegi kiirabiarst talle lihtsalt ühe valuvaigistava süsti ning kõik muud näitajad olid korras.
selgituseks nii palju, et igasugused kopsu-, põie-, ja muud elu jooksul ette tulnud -hädad ja -põletikud on vanaema eelistanud omal käel läbi põdeda ning vabatahtlikult ta arsti juurde ei lähe. ta usub kartuliauru ja eetrisse. viimasele profülaktikale elan ma asjalikult kaasa.

...tööarvutis.
justkui vanaema jalast oleks vähe, tulin uniselt oma tuppa ning mõtlesin paar vajalikku asja enne tagasi magamaminemist ära teha. lauaarvuti aga ei läinud käima. hapniku rivo reibas arvutiabinumber vastas mu täpsele probleemikirjeldusele nõnda:
"ahah. ai. see on väga halb."
"ohoo!"
"aga - on siiski üks asi mida proovida..."
nõnda ma siis imesin soovituse kohaselt mälude vahelt natuke tolmu ning praegu istun selle arvuti taga ja postitan.

...töörutiinis.
mul ei õnnestu enne kella ühtteistkümmet õhtul naljalt oma põhitöö - raamatutöö - kallale asuda. ma olen selle pärast murelik. aga nüüd küll otsekohe hakkan, kui olen endale köögis ühe tee teinud ja vaadanud ära endise kursaõe anu-laura tuttelbergi eka magistritööna valminud  nukufilmi "kärbeste veski".